Avatud teaduse tulemusi ei kasuta mitte üksnes teadlased, nendele on ligipääs ühtviisi kõikidel inimestel, sõltumata kasutamise eesmärgist. Kuna avatud teaduse püüe on säilitada ja teha kättesaadavaks masinloetavad FAIR andmed, siis on ligipääs ka masinatele, mis teeb andmete kasutamise kontrollimatuks pärast nende avamist.
Juhendmaterjal võimaldab kiiresti saada ülevaadet, millised eetilised ja õiguslikud aspektid on olulised teadustöö eri etappides ning nendega arvestada. Selles on käsitletud intellektuaalomandi õigusi ning isikuandmete kaitset.
EOSC-Pillar Legal Compliance Guidelines for Researchers: a Checklist (interactive digital version, March 2022): https://doi.org/10.5281/zenodo.632766
Isikuandmete kaitse üldmäärus (inglise keeles General Data Protection Regulation, lüh GDPR; EL 2016/679) ) on Euroopa Liidu määrus, mis loob isikuandmete kaitse normidele õigusliku raamistiku, millega kehtestatakse suunised isikuandmete töötlemiseks Euroopa Liidus ning see on otsekohalduv, st kehtib kõikidele ühtmoodi.
Lisaks sellele on EL riigid vastu võtnud oma isikuandmete kaitse seadused, et täpsustada mõningaid üldmääruses puuduvaid aspekte. Näiteks Eesti Isikuandmete kaitse seadus (IKS) ütleb, mis juhul tuleks enne teadustööga alustamist taotleda eetikakomitee luba. Selliste erinevuste tõttu on vaja võrrelda eri riikide isikuandmeid käsitlevaid dokumente, mida on mugav teha, kasutades veebilehte: Compare data protection laws around the world.
Tartu Ülikoolis on välja töötatud juhend Andmekaitse teadustöös, mis käsitleb isikuandmete töötlemist alates teadustöö planeerimisest kuni tulemuste avaldamise ja andmete säilitamiseni.
Lisaks nimetatud juhendile on mugav kasutada otsustuspuusid, mis on loodud Twente Ülikoolis: APPROPRIATE USE OF PERSONAL DATA IN SCIENTIFIC RESEARCH ACCORDING TO THE GDP.
Kui on ette näha tundlike andmete töötlemist, peaks läbi viima riskide hindamise ja koostama riskimaatriksi.
Sensitive Data Expert Group. (2020). Sensitive Data Toolkit for Researchers Part 2: Human Participant Research Data Risk Matrix: https://doi.org/10.5281/zenodo.4088954
Eestis rakendatakse uut Eesti infoturbestandardit (E-ITS), mille alusohtude kataloogiga tutvumine teeb riskide hindamise ja vältimise kergemaks
Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. Autoriõigus kehtib teoste suhtes, mis seaduse järgi loetakse “mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus” (AutÕS § 4 (2)).
Teose autori isiklikke õigusi ei ole võimalik võõrandada, need jäävad autorile alatiseks. Seevastu autori varalised õigused lähevad töölepinguga üle institutsioonile, milles teadlane töötab, sest üldjuhul kasutab teadlane oma tulemuste saamiseks tööandja vara ja vahendeid ning saab selle eest palka. Varaliste õiguste omanik saab osa oma õigusi ära anda ja määrata, mida teosega tohib või ei tohi teha. See on litsentseerimine ja enamlevinud litsentsid on Creative Commons litsentsid.
Kõige kiiremini saab eestikeelse ülevaate Creative Commons litsentsidest Vikipeedia artiklist.
Pikemalt annab litsentsidest ülevaate järgmine juhend:
Pascal Braak, Hans de Jonge, Giulia Trentacosti, Irene Verhagen, & Saskia Woutersen-Windhouwer. (2020). Guide to Creative Commons for Scholarly Publications and Educational Resources (final): https://doi.org/10.5281/zenodo.4741966
Litsentseerimine mängib olulist rolli FAIR andmete taaskasutatavuse tagamisel (R – reusable). Kui teadlane ise kasutab kellegi teise poolt loodud andmekogu, siis on vaja näidata, et tal on õigus seda teha. Andmekogu peab olema litsentseeritud või siis tuleb autoriga sõlmida leping.
Kui anda litsents oma loodud andmekogule, peab määrama tingimused, mida teised selle andmekoguga teha võivad. Valiku tegemisel saab kasutada tööriista License Chooser.
