Avatud teadus aitab luua ühiskonda, kus teadustulemused on kättesaadavad ja kasutatavad kõigile, mitte ainult teadlastele või teadusasutustele. Selle tulemusena saavad ideed ja teadmised vabamalt levida, soodustades koostööd ja innovatsiooni erinevate valdkondade vahel. Kodanikele annab avatud teadus võimaluse ise õppida ja uurida huvipakkuvaid teemasid, aktiivselt osaleda teaduskatsetes ja andmete kogumises, edendades seeläbi nende isiklikku arengut ja elukestvat õppimist.
Avatud teaduse põhimõtte kohaselt tuleb teadustulemused teha võrdsetel tingimustel kättesaadavaks kõigile kõikjal ja igal ajal. Üldjuhul aga pääseb teadusinformatsioonile ligi kommertskirjastuste andmebaaside kaudu, mis on sageli tasulised ja mille eest maksab tarbija (lugeja, raamatukogu või riik). Samas on inimene maksumaksjana teadustöö eest juba maksnud, seetõttu ei saa temalt nõuda raha ligipääsu eest teadustulemustele.
Ideaalis on avatud juurdepääsuga teaduslik väljaanne või andmekogum kõigile tasuta kättesaadav lugemiseks, allalaadimiseks, kopeerimiseks, levitamiseks, printimiseks, uurimiseks või muul viisil kasutamiseks õiguslike kokkulepete piires. See tähendab, et kõik inimesed, sealhulgas organisatsioonide esindajad, ettevõtjad ja poliitikakujundajad, saavad teadustulemustele tasuta juurde pääseda ning neid kasutada, mis omakorda viib uurimistöö suurema mõjuni ühiskonnas.
Avatud teaduse liikumine on saanud suure tõuke nn digitaalse pöörde tulemusena. Interneti ja infotehnoloogia teke on teinud kergemaks ja kiiremaks infovahetuse üle kogu maailma. Vaatamata sellele, et suured kommertsväljaanded takistavad juurdepääsu teadustulemustele kehtestatud maksumüüriga, on avatud teadust toetavad arengud ja poliitilised regulatsioonid oluliselt suurendanud teadustulemuste avatust ja nende kättesaadavust kõigile huvilistele.
Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud andmeid, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad piirangud. Hea näide teaduse avaandmete kasutamisest on valguandmebaas Protein Data Bank, avatud juurdepääsuga digitaalne andmehoidla, kus on kättesaadavaks tehtud valkude ja nukleiinhapete kolmemõõtmelised struktuurid. See andmebaas on aidanud valgumolekulide struktuuri paremini uurida, arendada välja uusi ravimeid ning õpetada õpilastele ja tudengitele biomolekulide funktsioone. Kuna ravimifirmad on samuti suured valguandmebaasi kasutajad, võimaldab andmete jagamine uute ravimite avastamist ja arendamist kiirendada. Näiteks esimesel pandeemia aastal laaditi andmebaasi üle 1000 COVID-iga seotud valgu struktuuri, mis aitasid teadlastel võidelda tervisekriisiga.
Samuti teevad teadlased kättesaadavaks laiemale kogukonnale oma uurimistöö jaoks loodud tööriistad. Hea näide on Zotero, avatud lähtekoodiga viitamise haldur, mille arendas välja mittetulundusühing Corporation for Digital Scholarship. See on tarkvara, mille abil saavad teadlased, tudengid ja õpilased hõlpsasti korraldada, hallata ja viidata oma uurimistöös kasutatavatele allikatele, nagu raamatud, artiklid, veebilehed ja muu. Zotero võimaldab kasutajatel luua ja hallata viiteid, lisada märkmeid, salvestada veebipõhiseid artikleid ning luua ja vormistada kirjalike töid vastavalt erinevatele viitamisstandarditele.
Avatud teaduse mõõtmiseks on kasutusel erinevad analüüsitööriistad, nagu näiteks Altmetric, mis näitavad, kuidas teadustulemused maailmas levivad. Altmeetria pakub alternatiivi tsiteeringupõhisele süsteemile, analüüsides sealhulgas sotsiaalmeedias jagamisi, tsitaate, artiklite mainet ja teisi indikaatoreid, mis annavad ülevaate teadustöö mõjust ja nähtavusest digitaalses keskkonnas. Analüüsitööriistad aitavad teadlastel ja teistel huvilistel paremini mõista, kuidas uurimistulemused ulatuvad laiema publikuni ja millist mõju nad avaldavad ühiskonnale.
Arusaam, et teadus peaks olema avatud kogu ühiskonnale, soodustab kodanike osalust ja aktiivset osalemist teaduskatsetes ning andmete kogumises.
Vabatahtlikud saavad panustada teadusuuringutesse, aidates koguda või korrastada andmeid, mida teadlased kasutavad oma uuringutes. See on kaasaegne viis kaasata avalikkust teadustöösse. Maailmas on enim tuntud näide Galaxy Zoo, kus alates 2007. aastast on üle 100 000 vabatahtliku aidanud klassifitseerida miljoneid galaktikaid. Projekti edu tõi esile platvormi Zooniverse, kus ka teistel kodanikuteaduse projektidel on nüüd olemas oma koht.
Näiteid Eesti kodanikuteaduse projektide kohta leiab siit.
Sotsiaalmeedia on samuti võimeline suurendama teadusuuringute mõju ja edendada teaduse mõistmist, sest see aitab suhelda avalikkusega, saada reaalajas tagasisidet ja suurendada inimeste teadlikkust teadusest. Mõned näited, mis kinnitavad selle tähtsust:
