Organisatsioonile

Avatud teadus on põhimõtete ja tavade kogum, mille eesmärk on muuta teadusuuringud kõigile kättesaadavaks, et sellest saaksid kasu teadlased ja ühiskond tervikuna. Avatud teaduse eesmärk on tagada, et teadustöö tulemused oleksid kättesaadavad ning nende teadmiste loomine oleks kaasav, õiglane ja jätkusuutlik.

Meie omavahel seotud maailm vajab avatud teadust, et aidata lahendada keerulisi sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majanduslikke probleeme ning saavutada säästva arengu eesmärke.

Avatud teaduse rakendamisel mängivad lisaks teadlastele olulist rolli ülikoolid, teadusasutused ja avalik sektor, kes saavad pakkuda tuge, suuniseid, taristut ja koolitusi. Avatud teaduse poliitikad võivad ulatuda teaduskogukondadest kuni institutsionaalsete, riiklike, regionaalsete ja rahvusvahelisteni. Institutsionaalsed poliitikad (ülikoolide või teiste teadusasutuste) peavad arvestama antud organisatsioonide spetsiifilisi vajadusi, väljakutseid ja eesmärke ning need võivad toetada või erineda riiklikest ja rahvusvahelistest poliitikatest.

Avatud teaduse poliitikad

Avatud teaduse poliitikaid võib määratleda nende strateegiate ja tegevuste kaudu, mis on suunatud avatud teaduse põhimõtete edendamisele ja praktikate tunnustamisele. Neid poliitikaid kehtestavad tavaliselt uurimisasutused, teadusrahastajad, valitsused või teaduskirjastajad. Algsete poliitikate eesmärk oli nõuda uurimistulemuste avatut levitamist, lähtudes ideest, et avalikult rahastatud uurimistöö tulemused peaksid olema kättesaadavad avalikkusele ilma piiranguteta. Siiski on nüüd poliitikate ulatus laienenud, ja mitmed riiklikud poliitikad soodustavad avatud teaduse praktikaid igal uurimistasemel. Lisaks on konkreetsed sätted uutes ja olemasolevates seadustes, määrustes või direktiivides.

Avatud teaduse poliitikaid saab kasutada selleks, et: kehtestada või soodustada avatud teaduse praktikaid; juhtida avatud teaduse läbiviimist; tegeleda väärkäitumisega avatud teaduses; tagada või suurendada rahastust avatud teaduse jaoks; arendada võimekust avatud teaduses; toetada kultuurimuutusi, mis on vajalikud avatud teaduse praktikate tugevdamiseks; juhendada organisatsioonilisi muutusi, mis on vajalikud avatud teaduse praktikate soodustamiseks; jälgida avatud teadust ja selle mõjusid.

Euroopa avatud teaduse poliitika

Euroopa Komisjon on püüdnud edendada avatud teaduse poliitikat selle algusest peale terviklikul ja integreeritud viisil, hõlmates kogu teaduse elutsükli aspekte alates teaduslike avastuste ja hindamise kuni teadmiste jagamise, avaldamise ja väljapoole suunatud tegevusteni.

Euroopa Liidu avatud teaduse poliitika 8 eesmärki:

Avatud andmed – õiglased (FAIR) ja avatud teadusandmete jagamine peaksid saama ELi rahastatud teadusuuringute tulemuste vaikeväärtuseks;
Euroopa Teaduspilv (EOSC) – EOSC on usaldusväärne, virtuaalne, födereeritud keskkond, mis hõlmab piiriüleseid ja teadusharusid, et salvestada, jagada, töödelda ja taaskasutada teadusuuringute digitaalseid objekte. EOSC ühendab institutsioonilisi, riiklikke ja Euroopa sidusrühmi, algatusi ja infrastruktuure.
Uue põlvkonna hindamismõõdikud – teadusuuringute kvaliteedi ja mõju tavapäraste näitajate täiendamiseks tuleb välja töötada uued näitajad, et tagada õiglus avatud teaduse tavade suhtes.
Uus mõõde teaduskommunikatsioonis – Kõik eelretsenseeritud teaduspublikatsioonid peaksid olema vabalt kättesaadavad ning eri liiki uurimistulemuste varajast jagamist tuleks soodustada.
Avatud teadusesse panustamise tunnustamine – teaduskarjääri hindamise süsteemid peaksid täielikult tunnustama avatud teadustegevust.
Teadusuuringute terviklikkus ja teadustulemuste reprodutseeritavus – kõik ELi avaliku sektori rahastatavad teadusuuringud peaksid vastama ühiselt kokku lepitud teadusuuringute usaldusväärsuse standarditele.
Haridus ja oskused – Kõigil Euroopa teadlastel peaksid olema vajalikud oskused ja toetus avatud teadusuuringute tegevuste ja tavade rakendamiseks.
Kodanikuteadus – üldsusel peaks olema võimalik anda märkimisväärne panus ja seda tuleks tunnustada kehtivate Euroopa teadusalaste teadmiste tootjatena.

Avatud teaduse poliitika ja põhimõtted Eestis

Eestis puudub hetkel avatud teaduse poliitika, kuid avatud teaduse põhimõtete rakendamist kaalutakse Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE) raames. Avatud teaduse soovituslikud põhimõtted Eestis lähtuvad 2016. aastal Eesti Teadusagentuuri loodud avatud teaduse ekspertkomisjoni ning RITA programmi raames läbiviidud kahe uuringu ning Euroopa Komisjoni ja OECD soovitustest. Lisaks lähtutakse Eestis UNESCO avatud teaduse soovitustest ning Euroopa Komisjoni rahastusprogrammidest tulenevatest nõuetest.

2016. a. alguses avaldas Eesti Teadusagentuuri Avatud teaduse ekspertkomisjon oma põhimõtted ja soovitused riikliku poliitika kujundamiseks “Avatud teadus Eestis”, kus käsitletakse ka teadusandmeid. Dokumendis sõnastatakse Eesti strateegiline eesmärk 2020: Teadlaskond tunneb ja aktsepteerib avatud teaduse ja avaandmete põhimõtteid. Avaliku sektori poolse rahastamise toel kogutud teadusandmed on kõigile vabalt kättesaadavad ja taaskasutatavad, kui seda ei piira seadusest tulenevad kitsendused. Teadusandmed hoiustatakse kindlatele standarditele vastavates ja avatud repositooriumites ning need tehakse kättesaadavaks esimesel võimalusel.

2017.a viidi läbi kaks avatud teaduse uuringut, mõlemad muuhulgas sisaldavad ka praktilisi soovitusi seoses avatud teaduse poliitika elluviimisega Eestis. Uuringuid koordineerisid Tartu Ülikool ning Tallinna Ülikool koos Eesti Teaduste Akadeemiaga.

Kelli, A., Mets, T., Vider, K., Kull, I. (2017) Avatud teadus Eestis ja Euroopas: õiguslik ja majanduslik lähenemine. Tartu: Tartu Ülikool

Toom, K., Olesk, A., Ruusalepp, R., Kaal, E., Mandre, S., Vaikmäe, R. (2017) Avatud teadus Eestis ja Euroopas: võimalikkus ja potentsiaal sidusgruppide vaates. Tallinn: Tallinna Ülikool ja Eesti Teaduste Akadeemia

1. septembril 2019. aastal jõustus Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse viimane kehtiv versioon. Seaduse väljatöötamisel moodustati lisaks sihtrühmadele asutuste esindajatest ka kuus erinevat töörühma. Üheks töörühmaks oli avatud teaduse töörühm, mis töötas välja dokumendi “Eesti Avatud teaduse raamistik”.

Eestis reguleerib teadustöö käigus kogutud andmete kogumist ja kättesaadavaks tegemist Avaliku teabe seadus (AvTS): (82). Teaduslikud publikatsioonid ei ole käsitatavad teadusandmetena. [RT I, 30.11.2021, 3 – jõust. 10.12.2021]

Avatud teaduse poliitikad Eesti ülikoolides

Eesti ülikoolid on koostanud ning sõlminud 2017. aastal “Hea Teadustava”, mille eesmärk on toetada heade tavade tundmaõppimist, omaksvõtmist ja juurdumist Eesti teaduskogukonnas. Hea teadustava kirjeldab, millist käitumist teadlastelt oodatakse ning missugune on teadusasutuse vastutus hea teaduse tagamisel, aidates nõnda suurendada teaduse usaldusväärsust üksikisiku ja üldsuse silmis. Üheks kokkuleppe osaks on, et Eesti teadlased eelistavad võimalusel avaldada oma teadustulemused avatud juurdepääsuga teadusajakirjades.

Tartu Ülikool

2023. aastal kirjutas Tartu Ülikool esimesena Eesti ülikoolidest alla Avatud teaduse põhimõtetele koostöös Enlight võrgustiku ülikoolidega.

Teistel Eesti teadusasutustel puudub ametlik Avatud teaduse poliitika, kuid kõik ülikoolid on astumas samme põhimõtete ja soovituste väljatöötamise suunas.

Asutustele, kes soovivad oma avatud teaduse poliitikat kujundada, on soovitav arvesse võtta järgmist:

Kõikehõlmav – Avatud teadus peaks olema teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni (TTI) ning ka teadus- ja arendustegevuse (T&A) süsteemi oluline osa, hõlmates nii põhi- kui ka rakendusteadusi, loodus- ja sotsiaalteadusi ning humanitaarteadusi.
Olemasolevate poliitikatega kooskõlastamine – Iga poliitika, mis võimaldab avatud teaduse praktikaid, peab vältima kattumist või vastuolu ning olema kooskõlas riiklike poliitikatega erinevates valdkondades, näiteks haridus, tehnoloogia ja innovatsioon. Selleks, et avatud teadus saaks reaalsuseks, tuleb avatud teaduse põhimõtted integreerida poliitikatesse, mis määravad uurimisalad, rahastuse, karjääri hindamise ja tasustamise süsteemid.
Selgus – Edu saavutamiseks on oluline tõhus kommunikatsioon poliitika nõuete, nendega seotud protseduuride ja ootuste kohta. Avatud teadusega seotud terminite või tavade puudulik arusaamine võib takistada poliitika loomist ja rakendamist, eriti kui töötatakse koos osalistega erinevatest sektoritest, erialadest, asutustest ja/või riikidest.
Üldine – tõhus avatud teaduse poliitika on üldine, käsitledes kõiki avatud teaduse elemente.
Toetusmehhanismid – piisav rahastamine ja toetusmeetmed on olulised poliitika eesmärkide järgimise soodustamiseks
Kaasatus – Iga avaõppe poliitika ja selle kujundamise, rakendamise ja hindamise protsess peaks olema kaasav, hõlmates kõiki asjakohaseid osapooli ja gruppe, keda poliitika mõjutab.
Jätkusuutlikkus – Avatud teaduse poliitika lähenemine aitab kaasa jätkusuutliku kultuurimuutuse loomisele ja toetab avatud teadust praktiseerivat teadlaskonda.
Tunnustamine – Avatud teaduse soodustamise osa seisneb stiimulite eemaldamises “suletud teadusele” või takistuste eemaldamises avatud teadusele. Olulisel kohal on Avatud teaduse praktikate tunnustamine ja soodustamine.
Kohandumine – Avatud teaduse poliitika arendamisel tuleb arvestada võimalike kulude, riskide ja kõrvalmõjudega, kuid alati ei pruugi kõiki tegureid ette näha. Seetõttu tuleb kohandamine integreerida poliitikaprotsessi, et poliitika suudaks paremini reageerida tekkivatele väljakutsetele.
Kohanemine – On oluline, et avatud teaduse poliitikad vastaksid kohalikele vajadustele, mis on riigispetsiifilised.
Rakendamine ja jälgimine – Piisavad toetusmeetmed riiklikul ja institutsionaalsel tasandil tuleks tagada, et kõigil poliitika rakendamises osalevatel või sellest mõjutatud osapooltel oleksid oskused, infrastruktuur ja toetuseteenused, mis võimaldaksid neil täita poliitika eesmärke ja nõudeid.

UNESCO soovitused asutustele ja riikidele avatud teaduse poliitika kujundamiseks: Developing policies for open science – UNESCO Digital Library.

Toolkit for policy makers on Open Science and Open Access: Model Policy on Open Science for Research Performing Organisations (RPOs), OpenAIRE

Euroopa Komisjon paneb eraldi rõhku avatud teaduse printsiipide rakendamisele EU programmidest rahastatavates teadustöödes. Eesmärk on printsiipe edendada ka laiemalt kogu Euroopa teadusruumis. Seetõttu on ootus, et EU programmide raames loodud teaduspublikatsioonidele ja teadusandmetele peaks olema vahetu avatud juurdepääs järgides printsiipi „nii avatult kui võimalik, nii suletult kui vajalik“.

Teadusuuringu kavandamise käigus on oluline läbi mõelda ja kirja panna, kuidas toimub andmete kogumine ja nendega töötamine uuringu vältel, kellel on ligipääs andmetele ja vastutus andmete eest, mis saab andmetest pärast projekti lõppemist jne. Selleks tuleb luua andmehaldusplaan ning edasise töö käigus seda järgida.

Publikatsioonide ja andmete kättesaadavuse garanteerimiseks tuleks need varustada püsiidentifikaatoriga DOI (Digital Object Identifier). DOI-de omistamine andmekogudele, teistele uurimisobjektidele ja publikatsioonidele loob infrastruktuuri, mis võimaldab efektiivset andmete ja teadustulemuste leidmist ning tsiteerimist.

Pakkumaks tuge teadlastele on moodustatud DataCite Eesti konsortsium, mille vahendusel tagatakse teadlaste poolt loodud teadusandmete leitavus ja kasutatavus. Samuti pakutakse tuge teadlastele, andmekeskustele, kirjastajatele ning teadustöö rahastajatele. Data Cite Eesti Konsortsium on seotud ülemaailmse andmekeskuste, ülikoolide ja teiste teaduslike uurimisasutuste võrgustikuga DataCite.

Research Dream Team Toolkit

About the toolkit: This toolkit is a resource intended to make it as easy as possible to organise a workshop aimed at raising awareness of and facilitating discussion around the diversity of roles that contribute to research.