Avatud teadus ei ole tasuta. Avatud teaduse rakendamisega seotud kulud tuleb kanda erinevatel osapooltel: teadlane, teadusasutused, avalik ja erasektor, riik ning kodanik.
Avatud teadusega on seotud järgmised kulud:
Teadustöö, avaldamise, andmete ja programmeerimise praktikate toetamine, sealhulgas avatud juurdepääsuga avaldamine, kureerimine, arhiveerimine ja uurimistulemuste jälgimine.
Avatud teaduse taristu ja teenuste tegevuskulud, sealhulgas, arvutuskeskused ja digitaalne avalik taristu ning teenused.
Avatud teaduse osapoolte haridus ja koolitamine, sealhulgas teaduskultuuri muutmine avatud teadusele üleminekuks.
Innovatiivsed ja koostööl ning kaasamisel põhinevad teaduslikud ettevõtmised. Sealhulgas platvormid, mis võimaldavad teadmussiiret teadlaste ja ühiskonna vahel.
Avatud teaduse rahastamisskeemid peaksid olema seotud vastavate avatud teaduse poliitikatega, sealhulgas institutsionaalsete, riiklike ja rahvusvaheliste poliitikatega.
Avatud teadus on Euroopa Komisjoni poliitiline prioriteet ning komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammides kasutatav standardmeetod, kuna see parandab teadusuuringute kvaliteeti, tõhusust ja reageerimisvõimet. Seepärast nõuab komisjon, et teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisest toetuse saajad teeksid oma väljaanded avatud juurdepääsuga kättesaadavaks ning teeksid oma andmed võimalikult avatuks.
Programm „Euroopa horisont“ (alates 2021. aasta jaanuarist) on teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise programm, mis järgneb komisjoni lõppenud programmile „Horisont 2020“. Euroopa Komisjon nõuab teadus- ja innovatsioonirahastuse saajatelt nende publikatsioonide kättesaadavaks tegemist avatud juurdepääsu kaudu, kuid samuti nõutakse andmete ja teiste uurimistulemuste haldamist vastavalt FAIR-põhimõtetele. Lisaks tunnustab ja premeerib Horizon Europe kodanike ja ühiskonna kaasatust, teadusprojekti etteregistreerimist, avatud eelretsenseerimist jne.
Teadus- ja arendustegevust finantseeritakse riigieelarvest, valla või linna eelarvest, sihtannetustest, teadus- ja arendusasutuste teadusteemade majandustegevusest laekuvast tulust ja muudest allikatest.
Uurimistoetus on riigieelarvest rahastatav konkurentsipõhine teadus- ja arendustegevuse toetamise meede. Uurimistoetus on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendusprojekti rahastamiseks eraldatav toetus. Uurimistoetuse meede on välja töötatud teadlaskarjääri eri etappide toetamiseks.
Eesti Teadusagentuur (ETAG) annab välja ja vahendab konkurentsipõhiseid uurimistoetusi.
Suurim rahastamisinstrument, mille eest Eesti Teadusagentuur vastutab, on personaalne uurimistoetus.
Järeldoktorigrant, stardigrant, rühmagrant on mõeldud teadus- ja arendusasutuses töötava teadlase või uurimisrühma kõrgetasemelise alus- või rakendusuuringu läbiviimiseks.
Arendusgrant on mõeldud Eesti teadus- ja arendusasutuses eksperimentaalarendusprojekti läbiviimiseks. Arendusgranti saab taotleda üheks aastaks ning grandi maht on maksimaalselt 150 000 eurot.
Institutsionaalsete rahastusvõimaluste kohta annavad parimat infot ülikoolide grandi- ja teaduskeskused!
