Avatud teadus ei puuduta ainult teadlasi, vaid selle tulemused mõjutavad ka paljusid teisi osapooli. Kuigi osapoolete kategoriseerimiseks on erinevaid viise võib neid jagada peamisteks rühmadeks:
Teadlaste panus avatud teadusesse väljendub oma uurimistöö jagamises ja edastamises avatud juurdepääsuga publikatsioonide kaudu. Selle tulemusena saab teaduskogukond kasu suuremast nähtavusest ja tunnustusest, taaskasutatavusest, juurdepääsust rohkematele andmetele ja rahastamise suurendamisest; töö dubleerimise vähenemisest, ressursside säilitamisest ning paremast kättesaadavusest.
Avalikkus panustab avatud teadusuuringutesse kodanikuteaduse projektide kaudu, nt vabatahtlikena, et koguda või hallata (nt kategoriseerida) teatavat liiki andmeid. Selle tulemusena suurendavad inimesed oma arusaamist teadusest. Väheneb väärinfo avalikkuses ning tugevdatakse juurdepääsuteid usaldusväärsetele teabeallikatele.
Teadusasutustel, ülikoolidel ja poliitikakujundajatel on oluline roll avatud teaduse tagamisel ja hõlbustamisel. Kehtestatakse andmehaldusprotsessid, avatud juurdepääsu käsitlevad õigusaktid, töötatakse välja eksperimentide eetikasuunised.
Taristu pakkujad toetavad teaduse käigus tekkinud andmete haldamise, avalikuks tegemise ja säilitamisega seotud protsesse. Taristud sh raamatukogud saavad pakkuda teadlastele avatud teaduse erinevate aspektidega seotud koolitusi ja teisi lisateenuseid, võimaldades teadlastel tegeleda eelkõige teadusega.
Teaduskirjastused panustavad avatud teadusesse võimaldades teadlastel avaldada oma teadustulemusi avatud juurdepääsuga ajakirjades.
Avatud teaduse osapooled Eestis:
